Eesti Inimesel, kellel on teatud summa raha, tekib soov investeerida vabad vahendid nende suurendamise eesmärgil. Erinevate investeerimisvõimaluste seas võib kaaluda ka sellist paari nagu surebetid ja bitcoinid. Kuid nagu mis tahes muude finantstehingute puhul, ei ole ilma valdkonna enda mõistmiseta, tulususe teadvustamiseta ja riskidest ettekujutust omamata võimalik teha õiget otsust. Seega tasub teemasse süveneda ja teha selle kohta lühike sissejuhatav ülevaade.
Inimesel, kellel on teatav summa raha, tekib soov investeerida vabad vahendid nende suurendamise eesmärgil. Erinevate investeerimisvõimaluste seas võib kaaluda ka sellist paari nagu surebetid ja bitcoinid. Kuid nagu kõigi teiste finantstehingute puhul, on ilma teema mõistmiseta, tootluse teadvustamiseta ja riskidest ettekujutuseta võimatu teha õiget otsust. Seega tasub teemaga tutvuda ja teha selle kohta lühike sissejuhatus.
Investeeringud surebetidesse
Kõigepealt tasub vaadelda surebete kui võimalust vahendeid üsna kiiresti käibesse lasta ja saada seejuures täiesti tuntavat kasumit. Need kujutavad endast panuseid paaristulemustele, kus mängija saab mängu tulemusest sõltumata igal juhul teatava tulu või jääb vähemalt omadega nulli.
Oluline! Surebetidel võib olla rohkem kui kaks tulemust. Kolmas arbitraažpanuse osa tekib juhul, kui spordiala reeglid näevad ette viigi – sellisel juhul tehakse panused kummagi meeskonna võidule ja viigile, kui surebeti skanner avastab sellise kolme arbitraažpanuse osaga surebeti.
Investeerimise sisu seisneb vastupidistele tulemustele (surebeti moodustavatele arbitraažpanuse osadele) panustamises maksimaalsete koefitsientidega. Selliste tehingute tootlus jääb 2-10% piiresse tehingusummast, mis suure käibe korral annab kokku täiesti tuntavaid summasid. Samal ajal on riskid viidud miinimumini ning investori ainus ülesanne on koefitsiente tähelepanelikult jälgida ja mängu nüansse uurida.
Investor ei suuda surebeti iseseisvalt avastada, mistõttu kasutatakse nende leidmiseks skannereid, mille teenused maksavad samuti teatava summa. Seda tuleb investeeringute tootluse määramisel arvesse võtta.
Kuna surebet võib tekkida üksnes juhul, kui selle tulemuse tõenäosust hinnatakse erinevalt, on nendega töötamine täiesti seaduslik. Rangelt võttes ei ole tegemist panustamisarbitraažiga. See aga ei takista enamikul kihlveokontoritel rakendada sanktsioone «surebetimängijate» suhtes – mängijate suhtes, kes kasutavad mängimiseks surebetistrateegiat.
Investeeringud bitcoinidesse
Erinevalt töötamisest täiesti arusaadavate ja üldjoontes «läbiproovitud» surebetidega tundub bitcoini investeerimine tavainimestele arusaamatu. Selle valuuta taga ei ole ju reaalsed pangakontod, tegemist ei ole kontinentidevaheliste korporatsioonide aktsiatega ning vahendeid endid ei saa füüsiliselt puudutada – neid lihtsalt ei eksisteeri reaalses maailmas. Seetõttu on bitcoini investeerimise kasuks psühholoogiliselt üsna keeruline otsustada. Kuid praegustest kurssidest ja eriti 2017. aasta lõpu spekulatsioonidest lähtudes töötavad ja teenivad nende abil raha otsusekindlad ning ettevalmistatud inimesed.
Oluline! Bitcoinidesse investeerimisest rääkides tuleb kohe eristada peer-to-peer-maksesüsteemi (mis sai nimeks Bitcoin) ja tinglikke ühikuid (BTC), millega selle piires opereeritakse. See arusaam on oluline, kuna süsteemi endasse investeerimine ei eelda investeeritud vahendite märkimisväärset (või üldse mingisugust) tagastust.
Bitcoine saab hankida vaid 2 viisil, millest kumbki eeldab investeeringut.
- Krüptovaluuta ostmine börsidelt. Seda viisi on üsna lihtne mõista, sest tegemist on tavalise ostu-müügitehinguga, kus «päris raha» vahetatakse bitcoinide vastu. Investeeringusumma määratakse jooksva kursi järgi, millele lisandub väike protsent tehingusummast (või fikseeritud hind) börsi ja (või) vahetusteenuse pakkuja poolt.
- Kaevandamine. Investeeringud tehakse seadmetesse, mis arvutavad (kaevandavad) bitcoine. Investor peab ka siin mõistma, et hoolimata meetodi näilisest «tasuta» olemusest eeldab see suuri investeeringuid nii seadmetesse kui ka nende hooldusse, sealhulgas elektriarvetesse.
Uute bitcoinide emissiooni piiravad võrgu enda tehnilised aspektid ning krüptovaluuta maksimaalne maht võib olla kuni 21 mln BTC. 2017. aasta keskpaigaks oli kokku loendatud (ligikaudu) vaid 12,7 miljonit tingühikut. Iga uue arvutatud ploki korral kasvab järgmiste plokkide arvutamise keerukus geomeetrilise progressioonina. Seetõttu pikeneb kaevandamise kestus oluliselt.
Teise viisi (kaevandamise) käsitlemine investeeringute seisukohast on mõttetu, arvestades võrku ühendatavate ASIC-protsessorite lihtsalt hiiglaslikke kulusid. Tänapäeval eksisteerivaid «farme» hinnatakse miljonites dollarites, seega võib uue luua ainult äärmiselt jõukas isik või organisatsioon.
Sellest lähtudes vaatleme ainult otseste investeeringute aspekti krüptovaluuta ostu-müügi kujul:
- BTC-süsteemis rahakoti loomine mis tahes sobivas teenuses (tsentraliseeritud «administratsiooni» ei ole, sest süsteem on p2p);
- krüptovaluuta ostmine minimaalse kursiga eesmärgiga see kursi tõustes maha müüa.
Oluline! Kogenud kauplejad eelistavad BTC-ga opereerida nagu tavalise valuutaga turul. Kuid sellise kauplemise eripärasid on piisavalt terve raamatu kirjutamiseks, mistõttu seda aspekti käesolevas artiklis ei käsitleta.
Tasuvuse võrdlus
Surebettide ja bitcoinide tasuvuse paremaks mõistmiseks tuleb pöörduda matemaatika poole ja käsitleda küsimust näite varal. Võtame abstraktsetest andmetest investeeringu summas 2000 USD.
Surebettide tasuvus arvutatakse igaühe kohta eraldi, sest isegi näilise tasakaalu korral on oht, et selle tulemus osutub nulliks (st ilma plussi või miinusesse jõudmiseta, kui kihlveokontor ei arvuta kihlveokontori marginaali eraldi). Keskmiselt ulatub surebettide tasuvus kuni 5%-ni päevas, mis tagab (taas keskmiselt) panga (esialgse investeerimisportfelli) suurenemise 2,5-kordseks ühe kuu jooksul. Olemasolevad 2000 USD võivad õige lähenemise korral 30 päeva jooksul muutuda 5000 USD-ks.
Tasuvuse arvutamise näitena tasub käsitleda pesapallimängu New York Yankeesi (P1) ja Baltimore Oriolesi (P2) vahel. BK1 pakub koefitsiente P1 2.1 / P2 1.72. BK2 pakub P1 1.88 / P2 2.15. Kui mängija paneb BK1-s P1-le 1000 USD ja BK2-s P2-le samuti 1000 USD, saab ta mängu lõppedes minimaalselt garanteeritud 2100 või 2150 USD, sõltuvalt sellest, kumb panus võidab. Tehingu tasuvus on kõigest 5%.
Bitcoinidega pole kõik nii üheselt mõistetav. Börsil kauplemise kõrvale jättes tuleb pöörata tähelepanu vaid krüptovaluuta kursile. 2018. aasta veebruari graafiku kohaselt kõikus BTC Ameerika dollari suhtes vahemikus 6596,51 kuni 11492. Tippväärtused langesid järgmistele kuupäevadele:
- min kuupäeval 06.02.2018;
- max kuupäeval 20.02.2018.
See tähendab, et 7. kuupäeval kursiga 7648,92 tehtud 2000 USD suurune investeering ja 21. veebruaril kursiga 11393 müümine oleks võimaldanud saada 2978,98 USA dollarit kasumit. Seega oleks tasuvus olnud 67%.
Krüptovaluuta kurss ei ole siiski stabiilne. Kui vaadata 2017. aasta graafikut, siis toimus järsk tõus 17.12, mil 1 BTC eest pakuti 19105,7 USD. Seejärel hakkas kurss pärast mitut põhjendamatut hüpet langema tänase 10605,2-ni. Seetõttu ei saa detsembrist jaanuari lõpuni tehtud investeeringute puhul kasumist rääkida – need on kahjumlikud. Näiteks oletame ostu 06.01.2018 kursiga 17542,4 ja müüki 2018. aasta märtsi alguse kursiga. Investeeritud 2000 USD oleks muutunud 1209,09-ks – kahjum oleks 790,9 USD, arvestamata vahendustasu rahaliste vahendite konverteerimise eest. Seega moodustaks kahjum ligikaudu 40% investeerimisportfellist.
Võimalikud riskid
Lisaks finantspakettidega töötamisega kaasnevatele põhiriskidele esineb ka varjatud riske. Surebettide puhul on selleks risk:
- kaotada pank vale surebeti hindamise tõttu;
- sattuda kihlveokontori sanktsioonide alla, millega kaasneb koefitsientide sunniviisiline vähendamine;
- kaotada mängukonto liiga agressiivse panustamisarbitraaži tõttu.
Kõiki neid riske saab tegelikult välja arvutada ja nende realiseerumise tõenäosust vähendada. Näiteks ei tohiks surebeti puhul unustada tulemusi ümardada ning kasutada ka teisi turvalise mängimise meetodeid.
Krüptovaluutade puhul on aga risk kogu investeeritud rahast ilma jääda oluliselt suurem, sest:
- bitcoini õiguslik staatus ei ole kindlaks määratud, mistõttu võidakse see riigi territooriumil keelustada;
- tehingute tühistamist ei ole ette nähtud, mistõttu ei ole võimalik võõrasse rahakotti üle kantud bitcoine tagasi saada;
- kui 3. isik pääseb rahakotile ligi, võib ta kõik säästud lihtsalt teisele kontole üle kanda ning vaatamata varguse tõendamise lihtsusele ei ole võimalik raha tagasi saada ega vastutusele võtta rahakoti saajat – p2p-võrgus toimib anonüümsus täiel määral;
- valuuta väärtuse langus – BTC kurssi on võimatu ette ennustada, kuna see ei reageeri välistele turgudele peaaegu üldse.
Bitcoinidega seotud riskide maht on oluliselt suurem kui panustamise puhul. Isegi kui tehinguid teha hoolikalt, tagada oma rahakoti usaldusväärne kaitse häkkerirünnakute eest ja välistada 3. isikute juurdepääs arvutile, kus rahakott töötab, võib krüptovaluuta kurss lihtsalt langeda 1 sendini BTC kohta.
Kokkuvõtte asemel
Igaüks otsustab ise, kas ja kuhu oma raha investeerida. Otsuse tegemisel peab tulevane investor mõistma, et ka oma tegude eest vastutab täielikult tema ise. Ka 2 esitatud investeerimisvariandi vahel valides on põhjust järele mõelda – kas eelistada küll väikest, kuid stabiilset tulu või riskida bitcoini kursiga, mis meenutab rohkem virtuaalset „seebimulli” kui usaldusväärset finantsinstrumenti.
Krüptovaluuta teke iseenesest on selle maailma jaoks märgilise tähendusega sündmus. Küsimus on aga selles – kas tasub investeerida millessegi ebastabiilsesse, mida keegi ei tunnusta ja mis seetõttu tõenäoliselt ei ole usaldusväärne?