Küsimused ja vastused

Tennis on kihlveoäris populaarsuselt teine spordiala. Tennisele panustamise marginaal on tavaliselt madalam (mängija jaoks) kui vähem likviidsetel spordialadel. Erandiks on tuntud tennisistide, kasvõi ühe neist, kohtumised. Sel juhul võib üks middle’i või surebet’i harudest osutuda ülehinnatuks, mis annab mängijale üsna laiad võimalused seda tasakaalutust ära kasutada ja teenida.

Võib ka mitte süveneda surebet’i tekkimise põhjuste analüüsi, vaid lihtsalt arvestada, et kui toimub palju tennisekohtumisi, eriti kui mängitakse suure slämmi turniiri matše, suureneb heade surebet’ite tekkimise tõenäosus järsult ning professionaalne panustaja peaks seda ära kasutama.

Tennisega on täiesti võimalik teenida.

Korvpallil on väga oluline omadus: see on aktuaalne praktiliselt aasta ringi ja populaarne peaaegu kõigis maailma piirkondades: väga populaarne Põhja-Ameerikas, populaarne Euroopas ja Aasias. Austraalia, Lõuna-Ameerika ja Aafrika jäävad selle näitaja poolest mõnevõrra maha.

Lai geograafiline levik annab professionaalsetele mängijatele meeldiva boonuse: võimaluse tegeleda korvpalli surebet’itega peaaegu ööpäev läbi. Kohtumised toimuvad öösel, hommikul, päeval ja õhtul.

Korvpalliga teenimine surebet’ite ja mis tahes muude panustamisarbitraaži olukordade abil on täiesti reaalne ning meile ei ole teada ühtegi juhtumit, kus edukad mängijad oleksid korvpalli surebet’id otsingust välja jätnud.

Hoolimata aeg-ajalt haaravatest sündmustest, mis leiavad aset võidujooksus maailmakarika omamise nimel, ei suuda laskesuusatamine siiski veel populaarsuselt jalgpalli, jäähokit ja korvpalli edestada. Laskesuusatamise panuseid ei leia kaugeltki iga isegi suure ja tuntud kihlveokontori valikust. Ilma valikuvõimaluste mitmekesisuseta ei saa olla ka surebete.

Seega, vastates teie küsimusele – laskesuusatamise surebetid on olemas, kuid neid esineb üksikult. Praegustes tingimustes on nende abil võimatu teenida.

Statistika järgi on Euroopas kõige populaarsem spordiala jalgpall. Kõige rohkem panuseid tehakse just sellele spordialale. Tippmängude puhul võib avatud turgude (panustamisturgude) arv olla üle 200. Just lai esindatus eri kihlveokontorites võimaldab spordis panustamisarbitraaži tekkimist.

Kui rääkida reaalajas surebetidest, siis tekivad need sagedamini spordialadel, kus mõlemad meeskonnad koguvad palju punkte. Eelkõige on selleks korvpall. Vähemal määral tennis ja võrkpall.

Panustamisarbitraaži või surebetide jaoks sobivad kõige paremini jalgpall, hoki ja korvpall. Mõne jalgpallimaailma sündmuse pakkumine ületab vahel 200 turgu, mis tähendab, et tõenäosus hinnata neid erinevalt on palju suurem kui näiteks veepallis. Just kihlveokontorite erinev hinnang ühe või teise sündmuse toimumise võimalikkusele, mis väljendub erinevates koefitsientides, ongi panustamisarbitraaži olukorra tekkimise eelduseks.

Meie soovitus: oma surebet-panuste puhul ei tohiks lähtuda lemmikspordialadest või -meeskonnast, vaid sellistest teguritest nagu kasumi suurus ja panuste käibe kiirus (ROI).

Spordipanustamisarbitraaž on selline panuste süsteem erinevates kihlveokontorites ühe ja sama mängu (kohtumise) vastandlikele tulemustele, mille tulemusena saab mängija kasumit sõltumata mängu tulemusest.

Seega on kihlveokontorite surebetid ja panused middle'itele spordipanustamisarbitraaži variandid.

Kõige sagedamini kasutatakse koridoripanustamise strateegiat korvpallimatšides. Vaatleme seda kõige näitlikumalt näite abil. Kihlveokontoris nr 1 annab Tm 159,5 koefitsiendi 1,96. Kihlveokontoris nr 2 annab Tb 156,5 koefitsiendi 1,8. Kui matš lõpeb kogutotaliga 157,158,159, võidab mängija mõlema panuse puhul. Kõigil muudel juhtudel saab ta võidu ühe panuse pealt, mis pole samuti üldse halb.

Koridoripanus (tunnelid, püksid, aknad) on üks strateegiatest, mis seisneb kahe õla (vastastulemuse) peale panustamises, kuid varuga. Koridoripanustamise eelised on hea võit koridori sattumise korral.

Nagu eespool juba vastasime, saab middle’i tabamisel mängija võidu mõlemalt panuselt ehk väga tuntava «plussi». Kui middle’isse ei satuta, saadakse võit ainult ühelt panuselt.

Positiivne middle tähendab, et mängijal on igal juhul kasum, isegi kui võit tuleb ainult ühelt panuselt. Praktikas on selliseid middle’e väga vähe ja need on kitsad, mistõttu ei ole mõnikord mõtet ajada taga just nende positiivsust.

Negatiivne middle tähendab, et middle’i mittetabamise ja ainult ühe panuse võitmise korral jääb mängija väikese miinusega. Seda teevad need, kes soovivad middle’it suurendada ja seeläbi suurendada mõlema panuse võitmise tõenäosust, korvates sellega võimalikud miinused.

Ei. Klassikalises tähenduses see seda ei ole. Sest panustamisarbitraaž on olukord, kus mängija väljub panustamisarbitraaži panusest garanteeritult, 100% tõenäosusega, vähemalt mitte kaotajana, vaid enamasti korraliku võiduga.

Poola middled võimaldavad aga tekkida ühel, olgugi kaheldaval tulemusel, mis võib mängija mängukapitali vähendada. Sellest on üksikasjalikult kirjutatud Poola middlesid käsitlevas artiklis.

Miks me neist siis saidil räägime? Väga lihtsalt – Poola middled kasutavad samu põhimõtteid nagu tavalised middled, kui mitu eri suunaga sündmust ristuvad, andes mängijale võimaluse teenida 5-10 korda rohkem (keskmiselt, esineb kõrvalekaldeid) kui kaotada.

See meetod ei ole küll usaldusväärsuse seisukohast absoluutne, kuid on potentsiaalselt väga tulus. Ja kui teada, kuidas Poola middlesid otsida (meie teame), siis võib sellega päris hästi teenida.

Tulu Poola middle'idest, nagu ka tavalistest middle'idest, saadakse sündmuse tulemuse „tabamisega” mõlemasse (mõnikord ka rohkemasse) vastassuunalisse tulemusse.

Lihtsa middle'i näide: on kaks panust: üle 0,5, koefitsient 2,05, ja alla 1,5, koefitsient 2,50.

Kui nimetatud mängus lüüakse täpselt üks värav, langeb see skoor mõlema tulemuse alla, mis tähendab, et neile panustanud mängija saab oma võidu justkui kaks korda. See ongi middle'i tabamine.

Poola middle'ide puhul on arvutusskeem veelgi keerulisem (seda on üksikasjalikult kirjeldatud Poola middle'ide kirjelduslehel).